Järjekordne turniir III liigas toimus 13. jaanuaril Rakveres ja IV liiga turniir Tallinki tennisehallis. Seekordse III liiga kokkuvõte on kirjutanud Jimmi (koos Ivari kommentaaridega) ilukirjanduslikus võtmes, kus mitmel puhul on emotsioonid tähtsamad kui dokumenteeritud tõde. Laurilt IV liiga turniiri ülevaade.
Kaks enda mängust väga heal arvamusel klubiliiget võtsid ette väljasõidu Rakvere kolmanda liiga turniirile, et punkte koju tuua. Oma mängu taset reaalselt hindav klubiliige Lauri, otsustas panustada tema taset veidi ületavale 4nda liiga turniirile.
Ivari ja Jimmi, olles näinud tabelist vastaseid, väristasid jalga juba hommikuse autosõidu ajal, ning see värin polnud tingitud krõbe külmast ilmast. Mida lähemale Rakverele jõuti, seda enam märkasid inimesed kahte autot, mis selleks hetkeks juba ka teepeal värisesid. Ivari kommentaar: Mõttes oli ka haigust teeselda, eriti peale seda kui selgus, et tegemist Lääne-Viru üksikmängu mastersi võitjaga.
Jimmi teadis, et tema vastane, oma serve ära ei anna, seega tuleb ka oma servi geime iga hinna eest hoida, käe värin ei lubanud esimestes geimides muud lahendust kui kahte teise servi löömist ja suur edumaa oli saavutatud, Jimmi juhtis 1:0, oma servi geim oli ära võetud, selline õnnistus juhtus viimati septembris. Edasi läks mäng närvivärina saatel 1:1, 2:1, 2:2, 2:3, 3:3, 4:3 4:4, 4:5, 5:5, 5:6, 6:6, siin sai Jimmi aru, et tuleb teha keskendumiselt „all in“ sest kogenenuma vastase vastu tai breiki minna on kui hiirelõksust juustu söömine. Oma serv pidas, 7:6 ja järgmises geimis 30:30, 30:40, keskendumine ja jalapladin servi vastu võttes 40:40, ja peale külma hingi 8:6 võit.
Ivari mäng hakkas entusiastlikult, kõrval Jimmi väljakule kostus mitmeid „Aii“, „Oii“ karjatusi Ivari häälega, mis andis märku, et tuline ja õiglane võitlus on käimas ka seal väljakul. Löögid olid tugevad ja kiired, aga punktid kippusid minema ainult ühele poole, kuid vastukaaluks sellele kostus Ivari “Aii” ja “Oiii” järjest valjemini ja tihemini.
Kui Jimmi mängus oli seisuks 3:4 oli Ivaril seis 0:7, Jimmi juba mõtles oma mängu ajal, milliseid lohtussõnu sõbrale valida, kui Ivar riietusruumi kappi peitu pole pugenud, kuid Ivar, tajudes Munaga žonglöörimist (0) ja et võõras linnas on mängujärgse aruandluse eest peitu pugemise kohti vähe teada, suutis ennast kokku võtta ja kaks geimi järjest enda nimele kanda, vastane oli küll skooris väga pettunud (et pidi kaks geimi ära andma), aga Ivar väljus tänu neile väljakult võidukalt nägu ümar ja suu kõrvuni, 2:8 ja miinusring ootas. Ivari kommentaar: Mängu ajal ei olnud muna mitte lähedal vaid muna oli mõttes kohal. Mõtlsin, et polegi ammu muna saanud proovida, tunne hakkab juba meelest minema. Viimases hädas proovisin mängu vastase eestkäele mis osutus parimaks munatõrjeks. Tavaolukorras ei oleks seisust rõõmu olnud aga seekord oli tunne mängu lõpus mitte väga jube.
Jimmi teine ring lõppes võitlusliku kaotusega, mille skoor ei väljenda mängu sisu, seega see rohkem täpsustusi ei vaja (Lauri kommentaar: siinkohal on loo autor kaotanud kriitikameele). Ivar suutis miinusringis oma potentsiaali ületada ja võitis 7:5. Ivari kommentaar: Miinusringi mängu kohta ütles Jimmy kuldsed sönad – kui kaotad siis tea, et see kaotus on kolme eest. Kõigepealt kaotus vastasele, siis endale ja koju sõites saad aru, et tegelikult kaotasid ka minule. Ka teine mäng läks õnneks. Luban ennast parandada ja enam nii ei tee.
Kaasvõitleja Jörgen alustas esimest mängu võidukalt, sai ühe geimi vastaseks olnud pensioni ealise vanema härrasmehe vastu, põhjuseks olevat olnud, autos külmaks läinud reket, külmad pallid, vanema härrasmehe ootamatult hea füüsis ja kiired löögid. Seega võidelda tuli viie vastasega, lõpuks suutis Jörgen ennast koguda ja võit tuli seisuga 8:5. Järgmisse mängu läks Jörgen parema löökide arsenaliga, parema füüsisega, mitmekülgsema mänguga, kuid endalegi ootamatult sai mäng läbi kaotusega 3:8 enne kui see korralikult veel alata oli saanud.
Kristjan otsustas peale novembris saadud 70+ aasta vanuselt härrasmehelt saadud kaotust ka jaanuari esimese turniiri vahele jätta.
Pühapäeval toimus IV liiga turniir. Lauri oli ilusti mängu alguseks kohal. Kohal oli ka igat turniiri truu kaaslasena saatev käte värin. Käsikäes oodati mängu. Värinat suurendas veel seegi, et Lauril oli esimene ring vaba, aga vastane oli esimese ringi võitnud 8:1. Hoolimata sabinast õnnestus oma servi hoida ja 1:0 juhtima minna. Sellele järgnes kiire geimi kaotus nulliga ning kohe ka oma servi ära andmine – 1:2. Siis õnnestus kangutada seisuks 2:2 ja seejärel rullis vastane paanikas Lauri vastu juba juhtima 2:4. Seejärel Lauril õnnestus natukene ennast koguda ja seisuks tuli 4:4. Järgmine geim oli otsustav. Mängiti mitu pikka punkti, mis vastase emotsionaalselt laastasid ja Lauri läks juhtima 5:4. Edasi pääses juba Lauri parem füüsis maksvusele ja tekkis enesekindlus ning lõppseisuks vormistati 8:4 Laurile.
Järgmise ringi mäng kulges sarnast rada mööda. Lauri oli ühel hetkel 1:2 taga, siis oli 2:2 viik ja siis oli 2:4 kaotusseis, millele järgnes 4:4 viik. Seejärel oli Lauri täiesti tühi, jalad valutasid ning oli lootus, et ehk võidan ka sirgetel jalgadel seistes. Aga võta näpust, selle asemel tuli ilma igasuguse võitluseta kaotus 4:8. Seekord jäi laeks veerandfinaal.