Järjekordne turniir IV liigas toimus 11. novembril Tallinki tennisehallis. Seekord on fookuses Jimmi tegemised.
Ei saa mainimata jätta, et turniiri nädala alguses oli selge kokkulepe RockBottomi sees, et selle turniiri jätame vahele. Jäägu siinkohal ajaloo tarvis kõlama ametlik versioon: Jimmi andis Jörgeni kutsele järele ja läks kambavaimust osalema.
Tegelik turniir algas kohe pärast neljapäevase registreerimise lõppu, sest selge oli, et kohal on ka Jimmi deemon Ilja. Siis algas ka suurem närveerimine. Reede õhtul oli loos ja kinnitus leidis, et oma saatuse eest ei ole võimalik põgeneda. Jimmi esimene ring vaba ning teises ringis kohe Ilja vs K.Lepp paari võitjaga. Nüüd alles hakkasid emotsioonid tööle. Igatahes vahetult enne turniiri potsatas Rockbottomi liikmete postkasti põhjalik ülevaade kirjeldamatutest tunnetest, unenägudest, sõjamaalingutest ning lubadusest rüütlina naasta pea kandikul.
Kuigi ootused olid rohkem kui kõrged, siis turniir jäi tagasihoidlikuks. Ilja kaotas esimese ringis ning Jimmi kohtus hoopis K. Lepaga, keda ta ka võitis 8:5 (tõenäoliselt ilma erilise pingutuseta). Järgmises ringis sai kokku mindud Jörgeniga, kellele käest mõne nädala eest tuli III liigas vastu võtte piinlik kaotus. Kaotus tuli ka seegikord – seisuks 6:8. Ja oligi turniir kiirelt teise mänguga lõppenud.
Kui tavaliselt järgneb selles osas lühike ülevaade ka õhtustest tipphetkedest, siis seekord on lühike ülevaade Jimmi pühapäevasest „treeningmängust“ Erkiga. Uude nädalasse saab Jimmi sealt kaasa 1:6, 1:3 kaotuse, kohustuse korrigeerida Erki suunalist retoorikat ning süveneva identiteedikriisi.